Kooskõlastatud hoolekoguga 19.03.2019
Kehtestatud direktori käskkirjaga 20.03.2019/1-3/11
Laeva Põhikooli sisehindamise kord
Alus:
Põhikool ja gümnaasiumiseadus § 78, Lastekaitseseaduse § 37 lõike 1.
I Üldsätted
1. Käesolev kord reguleerib sisehindamise läbiviimise korda Laeva Põhikoolis (edaspidi koolis) ning sätestab kooli sisehindamise valdkonnad, lähenemisviisid ja tegevused
2. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on:
- tagada laste ja õpilaste arengut toetavad tingimused;
- tagada asutuse järjepidev areng;
- selgitada välja asutuse tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse asutuse arengukava.
3.Sisehindamise vahetulemuste kokkuvõte põhjal seatakse järgmise õppeaasta eesmärgid ja koostatakse üldtööplaan.
4. Sisehindamise protsessis osaleb kogu personal ja sisehindamise toimumise eest vastutab direktor.
II Kooli sisehindamise läbiviimine
- Sisehindamist teostatakse regulaarselt kogu õppeaasta vältel.
- Sisehindamisel lähtutakse käesolevas korras esitatud valdkondadest. Sisehindamise tegevused planeeritakse üldtööplaanis.
- Sisehindamise käigus teada saadud informatsioon on ainult asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud informatsioon.
III Sisehindamise tulemuste esitamine
1. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse kooli arengukava hetkeseisu – eesmärkide täitmist, õpikeskkonna, õppe- ja kasvatustöö arengut ning asutuse tegevust ja tulemuslikkust tervikuna. - Analüüs põhineb õppeaastaks püstitatud eesmärkidele, mis lähtuvad arengukavast.
Õppeaasta aruandes esitatakse järgmised kooli tegevus- ja tulemusnäitajaid:
- õpetajate, huvijuhi, tugispetsialistide ja huviringijuhtide õppeaasta analüüsid;
- õpitulemuste analüüs;
- olümpiaadide, konkursside ja võistluste tulemused;
- läbi viidud arenguvestluste tulemuste põhjal selgunud positiivsed ja negatiivsed arvamused kooli kohta ning ettepanekud;
- tundide ja ürituste vaatlemise analüüs;
- huvitegevuse analüüs;
- õpi- ja töökeskkonna parendamise analüüs;
- õpilasesinduse ja hoolekogu tegevusanalüüs.
2. Sisehindamise vahetulemuste kokkuvõte vormistatakse iga õppeaasta lõpus üldtööplaanis ettenähtud teemadel ja ning arutatakse läbi õppenõukogus.
3. Kord kolme aasta jooksul vormistatakse sisehindamise vahetulemuste põhjal sisehindamise aruanne.
4. Aruanne koosneb järgmistest osadest:
- Sissejuhatav osa, kus kajastuvad üldandmed õppeasutuse kohta, tuuakse välja kooli lühikirjeldus ning kirjeldatakse sisehindamissüsteemi.
- Analüüsiv osa, kus kajastatakse ja hinnatakse iga valdkonda iseseisva alajaotusena, tuues esile arengukava eesmärkidest tulenenud tegevused koos tugevuste ning parendusvajadustega.
5. Sisehindamise aruande kinnitab kooli direktor käskkirjaga, esitades selle enne kehtestamist läbi arutamiseks kooli õppenõukogule ning arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.
6. Aruande kinnitamise kuupäev kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.
7. Sisehindamise aruanne võetakse aluseks järgmise arengukava koostamisel.
8. Sisehindamise aruanne arhiveeritakse.
IV Rakendussätted
1. Sisehindamise läbiviimise korraga saab tutvuda kooli kodulehel.
2. „ Laeva Põhikooli sisehindamise läbiviimise kord“, mis on kehtestatud direktori käskkirjaga18.10.2013 /1-3/ 9, tunnistatakse kehtetuks.
Lisa 1.
Sisehindamise valdkonnad
1.Eestvedamine ja juhtimine s.h. strateegiline juhtimine
Eesmärk: Erinevate osapoolte kaasamisel haridusasutuse arendustegevusse on õpilastele/lastele ja personalile kindlustatud turvaline arengukeskkond.
|
Valdkond |
Näitajad |
Mõõtmismeetodid, hindamisvahendid |
Eeldatav tulemus |
|
Eestvedamine ja juhtimine |
|
|
|
|
Eesmärk: Juhtimisotsuste vastuvõtmisel arvestatakse töötajate arvamusega. |
Ametijuhendid Töötajate kaasamine |
Ametijuhendid. Arenguvestlused. Õpetajate eneseanalüüsid. Õpetajate kvalifikatsioon. Töötajate rahuloluküsitlused. |
On olemas töötajate ametijuhendid. Töötajad on kaasatud õppeasutusearendustegevusse läbi koosolekute, koolituste, vestluste.
|
|
|
Töötajate tunnustamine ja motiveerimine. |
Tunnustamise käskkirjad. Rahuloluküsitlused. |
Töötajate rahulolu. |
|
|
|
Vastuvõtud, ühisüritused. Juubelite tähistamine. |
|
|
|
Mainekujundus, kooli edulugu. |
Valla ajaleht, kooli koduleht, Facebook. Kooli esindatus maakonnas, vallas. |
Kooli ettevõtmised on kajastatud valla lehes Kuukiri. Info regulaarselt e-koolis. Info jõuab huvigruppideni. Informatiivne kodulehekülg. |
|
Strateegiline juhtimine: Arvestatakse kooli missiooni, visiooni ja põhiväärtustega. |
Arendustegevus. |
Arengukava. Üldtööplaan. Tegevuskava.
|
Üldtööplaan on koostatud tuginedes eelneva õppeaasta kokkuvõttele, õppekavale ja arengukavale. |
|
|
Sisehindamine.
|
Sisehindamise kord. Sisehindamise aruanne.
|
Sisehindamise vahetulemuste kokkuvõte on koostatud õppeaastati. Aruandes välja toodud parendusvaldkonnad võetakse arvesse uue arengukava ja tegevuskava koostamisel. |
|
|
Pedagoogide enesehindamine. |
Enesehindamise ja eneseanalüüsi aruanded. |
Pedagoogid planeerivad oma tööaastat ning teevad õppeaasta lõpus analüüsi, millest selguvad parendusvaldkonnad järgmiseks õppeaastaks. Pedagoogid teevad ettepanekuid direktorile töökorralduse parendamiseks. |
|
|
Õppenõukogu koosolekud. |
Õppenõukogu koosolekute protokollid. |
Kõik õppenõukogu ja Pädevuses olevad küsimused ja otsused kajastuvad protokollides ja toimitakse vastuvõetud otsuste järgi. |
|
|
Lastevanemate koosolekud. |
Lastevanemate koosolekute protokollid, rahuloluküsitlused. |
Lastevanemate rahulolu kooliga.
|
2. Personalijuhtimine
Eesmärk: Haridusasutuses on loodud meeskond edukatest, motiveeritud ja professionaalsetest inimestest, kes toetavad laste igakülgset arengut.
|
Valdkond |
Näitajad |
Mõõtmismeetodid, hindamisvahendid |
Eeldatav tulemus |
|
Personalivajaduse hindamine, värbamine.
|
Eneseanalüüsid. Avaliku konkursi kuulutamise põhimõtted.
|
Eneseanalüüside analüüs. Konkursiga seotud Dokumentatsioon. |
Eneseanalüüside põhjal on võimalik personalivajadust hinnata. Personali värbamine toimub vastavalt seaduses ettenähtud korrale.100% kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid ja töökas ning vastutustundlik personal. |
|
Personali kaasamine, toetamine.
|
Personali informeerimine, kaasamine. Töökorraldus. Tugiteenused. Uute töötajate juhendamine.
|
Majasiseste erinevate infoallikate toimivus. Ühised ettevõtmised. Rahulolu küsitlused. Erispetsialistide olemasolu. Töötaja soovidega arvestamine seoses tasemekoolitusega kvalifikatsiooninõuete täitmisel.
|
Info jõuab kõigi töötajateni. Töötajad on asutuse töökorraldusega valdavalt rahul. Töötab logopeed-eripedagoog. Koostöö Rajaleidjaga vajadusel on võimalik kasutada psühholoogi jt. erispetsialistide teenust. |
|
Personali arendamine.
|
Personali arendamise ja koolitamise kord. |
Taseme-ja täiendkoolituse koolitustõendid. Eneseanalüüsid. Kogemusõpe. |
Koolitustel osalemise võimaldamine, Personali soovide ja vajadustega arvestatakse. Koolitused on registreeritud. |
|
|
Arenguvestluse ja eneseanalüüside läbiviimise kord.
|
Arenguvestluste läbiviimise kokkuvõte. Rahulolu uuringud.
|
Personali rahulolu. |
3. Koostöö huvigruppidega
Eesmärk: Koostöös huvipooltega on kindlustatud haridusasutuse pidev areng, hariduse hea kvaliteet ja jätkusuutlikus.
|
Valdkond |
Näitajad |
Mõõtmismeetodid, hindamisvahendid |
Eeldatav tulemus |
|
Koostöö kavandamine Eesmärk: asutuses on kavandatud pidev koostöö huvigruppidega. |
Huvigrupid. Koostöövormid. |
Huvigruppide loetelu. Rahulolu uuringud. Erinevate koostöövormide Planeerimine. |
Asutus teab, millised on koostööks olulised huvigrupid. Huvigruppide rahulolu. |
|
Huvigruppide kaasamine. Eesmärk: asutuses on korraldatud koostöö huvigruppidega arvestades vastastikuseid soove ja Vajadusi. |
Koostöö Laeva lasteaia, kultuurimaja, Avatud Noortekeskuse ja Laeva Raamatukoguga. |
Ühisüritused. Eelkooli tegevus. |
Huvigrupid on rahul teevad head koostööd, abistavad ja tunnustavad üksteist. Lasteaia koolirühma lapsed osalevad kooli juures eelkoolis. |
|
|
Hoolekogu. |
Hoolekogu tegevus (koosolekud, toetus, abi). |
Hoolekogu tegutseb oma pädevuste piires, koosolekud vähemalt 4 korda õppeaastas. |
|
|
Õpilasesindus. |
Õpilasesinduse tegevus liikmete valimine, tegevuse planeerimine, ürituste läbiviimine. |
Koolis on tegutsev õpilasesindus. |
|
|
Koostöö lastevanematega. |
Rahulolu küsitlused. Koostöövestlused. Lastevanemate osalus lastevanemate koosolekutel ja üritustel. |
Info kiire edastamine kasutades erinevaid infokanaleid : e-kool, kooli kodulehekülg, telefonivestlused, individuaalvestlused. |
|
|
Koostöö kohaliku omavalitsusega, valla koolidega. |
Koostöövormid. Kooli tegevuse toetamine. Ühisprojektid, koostööpäevad. |
Koostöö KOV-ga on hea, meie probleemidele otsitakse lahendusi, meid tunnustatakse. |
4. Ressursside juhtimine
Eesmärk: Haridusasutuses on loodud õpilaste ja personali igakülgset arengut soodustav keskkond.
|
Valdkond |
Näitajad |
Mõõtmismeetodid, hindamisvahendid |
Eeldatav tulemus |
|
Eelarveliste ressursside Juhtimine. Eesmärk: Ressursside juhtimisega on tagatud asutuse jätkusuutlik areng. |
Eelarve on koostatud vastavalt arengukava tegevuskavale.
|
Eelarve ja lisaressursside kasutamise analüüs. |
Eelarve on koostatud personali vajadusi arvestades. Lisaressursse on saadud projektide kirjutamisest. Eelarves ei esine aasta lõpus puudujääki. |
|
Materiaal-tehnilise baasi Arendamine. Eesmärk: Materjaal- tehniline baas tagab turvalise õpi- ja töökeskkonna.
|
Füüsiline õpikeskkond. Tervisekaitse-, töö- ja päästeameti juhendid ja reeglid. Ruumide remont. Õppevahendid. |
Erinevate ametkondade aktid ja ettekirjutused. Huvipoolte rahuloluküsitlused. Vajalike õppevahendite olemasolu.
|
Turvaline töö- ja õpikeskkond Huvipoolte rahulolu 100%. Erinevate ametkondade ettekirjutusi ei ole. Igal aastal ostetakse juurde uusi õppevahendeid, kaasajastatakse õpikeskkonda. |
|
Inforessursside juhtimine. Eesmärk: Inforessursside juhtimise kaudu on koordineeritud kogu asutuse infosüsteem. |
Majasisese info liikumine. Huvigruppide vaheline info liikumine. Info säilitamine Tehnoloogilised ressursid. |
Rahulolu küsitlused. Dokumentatsioonipõhised analüüsid.
|
Info liikumine on hästi korraldatud ja jõuab erinevaid kanaleid mööda sihtgruppideni. Infot jagavad pädevad inimesed. Tehnoloogiliste vahendite uuendamine. |
|
Säästlik majandamine ja Keskkonnahoid. Eesmärk: asutuses jälgitakse keskkondlike, majanduslike ja ühiskondlike faktorite mõju. |
Säästlik majandamine. Keskkonnahoid. |
Keskkonnaprojektidest ja kampaaniatest osavõtt. |
Tulemuslik keskkonnatöö. Säästlik majandamine. |
5. Õppe- ja kasvatustegevus
Eesmärk: Haridusasutuses on kõigile õpilastele võimaldatud võimetekohane ja konkurentsivõimeline haridus, õpilased on kaasatud arengukeskkonna parendamisse.
|
Valdkond |
Näitajad |
Mõõtmismeetodid, hindamisvahendid |
Eeldatav tulemus |
|
Õppekava Eesmärk: õppekava on kavandatud lähtuvalt kehtivatest seadustest ja asutuse õppekasvatus- tegevuse eesmärgist. |
Kooli õppekava. Õppekava arendamine. |
Õppekavad on kooskõlas kehtivate seadustega. Kooli ainekavad lähtuvad õppekavast. Töökavad. |
Õppetöö aluseks on tavaõpilastel põhikooli riiklik õppekava ja lihtsustatud õppekava õpilastel põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava.
|
|
Õppekorraldus ja meetodid. Eesmärk: Õppekorralduse ja meetodite kavandamisel on huvigruppide vajadusi arvestatud. |
Õppekorraldus koolis
|
Rahuloluküsitlused. E-kooli väljavõtted. Konsultatsiooniplaan. Pikapäevarühma päevikud.
|
Õppetegevuste läbiviimine õpilase individuaalsust arvestades on soodustanud õpilaste arengut. Lastevanemate ja laste rahulolu.
|
|
Õpilase areng. Eesmärk: arenguvõimaluste loomisel on arvestatud õpilaste võimekust ja huvigruppide ootusi.
|
HEV õpilastega arvestamine (s.h andekatega). |
Õppenõukogu protokollid. Erispetsialisti olemasolu. Õpiabisüsteemi analüüs. IÕK tõhususe analüüsid. |
On tagatud võimetekohane õpe. Toimib koostöö erispetsialistidega. Koolis töötab logopeed- eripedagoog. Rahulolev õpilane ja lapsevanem. |
|
|
Arenguvestlused. |
Arenguvestluste analüüs. Rahuloluküsitlused. |
Arenguvestluse tulemused on aluseks võimetekohase õppe tagamiseks koolis. |
|
|
Erinvate õppemeetodite kasutamine õppetöös. |
Tunnivaatlused, õuesõpe, uurimuslik õpe, probleemõpe. Kaasaegse digitehnoloogia kasutamine. |
Õpilane osaleb meelsasti õppeprotsessis. Suhted õpilaste ja õpetajate vahel paranevad. Õpitulemused paranevad. |
Lisa 2.
Laeva Põhikooli sisehindamise mõõdikud ja arengusihid
|
Õpilasega seotud sisehindamise mõõdikud ja arengusihid |
|
|
|
Näitaja |
Mõõdik |
Arengusiht |
|
HEV arvestamine. |
Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste protsent toetust vajavate õpilaste koguarvust. |
100 % |
|
|
Logopeedilist abi vajavad õpilased. |
|
|
|
Logopeedilist abi saavad õpilased. |
100 % |
|
Õpijõudlus. |
Õppeedukuse % põhikoolis. |
100% |
|
|
Klassikursuse kordajate protsent õpilaste koguarvust põhikoolis. |
0 |
|
|
Põhikooli lõpueksamite tulemused (aineti ja valinute protsent lõpetajate üldarvust) . |
Kasvav trend |
|
|
Tasemetööde tulemused. |
Kasvav trend üle riikliku keskmise |
|
|
Õpingute katkestanute protsent õpilaste arvust III kooliastmes enne põhihariduse omandamist . |
0 |
|
Edasiõppijad. |
Gümnaasiumis edasiõppijate protsent põhikooli lõpetajate üldarvust. |
Kokku 100% |
|
|
Kutseõppeasutuses edasiõppijate protsent põhikooli lõpetajate üldarvust. |
|
|
|
Edasine tegevus teadmata. |
|
|
Huvitegevus ja õpilaste aktiivsus. |
Õppeasutuse huviringides osalevate põhikooli õpilaste % põhikooli õpilaste koguarvust. |
65 % |
|
|
Koolivälistes huviringides osalevate põhikooli õpilaste % põhikooli õpilaste koguarvust. |
25 % |
|
|
Õpilaste osalemine õpilasvõistlustel, aineolümpiaadidel ja konkurssidel. |
Kasvav trend |
|
Õpilaste rahulolu. |
Õpilaste rahuloluküsitluste võrdlev analüüs eelneva kolme aasta kohta. |
Kasvav trend |
|
|
Personaliga seotud mõõdikud ja arengusihid |
|
|
Näitaja |
Mõõdik |
Arengusiht |
|
Pedagoogide kvalifikatsioon. |
Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust. |
100 % |
|
Täiendkoolitus. |
Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust. |
100 % |
|
Pedagoogide aktiivsus. |
Projektides osalevate pedagoogide protsent õpetajate koguarvust, kes osalevad erinevates koostööprojektides. |
100% |
|
Pedagoogide vanuseline koosseis. |
Pedagoogide arv vanusegruppides protsentides kuni 30.a ,30 – 39.a ,40 – 49.a, 50.a ja vanemad. |
Tasakaalustatud jaotus |
|
Personali liikuvus. |
Töölt lahkunud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust , Töölt lahkumise aeg (Analüüsi periood 01.09-31.08). |
< 10 % |
|
Vabade ametikohtade olemasolu. |
Vabade (täitmata) ametikohtade olemasolu |
0 |
|
Personali rahulolu. |
Personali rahuloluküsitluste võrdlus eelneva kolme aasta kohta. |
Kasvav trend |
|
Personali kaasamine. |
Personali osalemine töörühmades, mis tegelevad arendustegevusega. |
100 % |
|
Kutseeetika. |
Kaebuste arv, mis viitavad õpetaja kutse-eetika rikkumisele. |
0 % |
|
|
Huvigruppidega seotud sisehindamise mõõdikud ja arengusihid |
|
|
Näitaja |
Mõõdik |
Arengusiht |
|
Huvigruppide rahulolu |
Huvigruppide rahuloluküsitluste võrdlus eelneva kolme aasta kohta. |
Kasvav trend |
|
|
Õppeasutuse tulemuste sisehindamise mõõdikud ja arengusihid |
|
|
Näitaja |
Mõõdik |
Arengusiht |
|
Õpilaste ja õpetajate suhtarv. |
Õpetajate suhtarv. Õpilasi ühe õpetaja ametikoha kohta .
|
15:1 |
|
|
Alus: Arvestatud EHIS andmetel nov kuu seis Ametikohad (rahastatud)Laeva PK ametikohad – tarifikatsioon. |
|
|
Õpilaste arv. |
Õpilaste üldarv põhikoolis. |
Kasvav trend |
|
|
Nendest teiste omavalitsuste õpilaste arv . |
|
|
Klassi täituvus. |
Keskmine põhikooli õpilaste arv klassis (riiklik norm põhikoolis 24 last klassis). |
|
|
Füüsiline õpikeskkond. |
Õpperuumide ruutmeetreid õpilase kohta kohta. |
|
|
Arvutitega varustatud ja IT-vahendite kasutamine. |
Põhikooli II ja III astme õpilasi ühe arvuti kohta. |
15:1 |
|
|
Pedagooge ühe arvuti kohta (ainult õpetajate käsutuses olevad arvutid). |
1:1 |
|
Õpikud ja töövihikud. |
Raamatupidamise andmetel ostetud õpikud ja TV (õppeaasta põhiselt). |
Kasvav trend |
|
Õpilaskoha maksumus. |
Õpilaskoha arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta (KOVid). Õpilaskoha arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta Riigilt. |
Kasvav trend, mitte väiksem kehtestatud normist |
|
Majanduskulu. |
Summa ühe õpilase kohta. |
Kahanev trend |