Külastasime 1. klassiga Kastre vallas asuvat Männiku Piim OÜ. Ettevõtte tegeleb teraviljakasvatuse ja piimakarjaga, meie käisime vaatamas, kuidas elavad veised suures farmis. Oleme lastelt kuulnud, et maal ikka on mõnel vanavanemal lehm(ad) ja kokkupuuteid on selle suure ja inimesele väga vajaliku loomaga olnud, kuid päris farmi elu erineb kodulehma elust nii mõnegi nüansi poolest.
Lapsed olid väga teadlikud, milliseid tooteid saab piimast toota. Uudiseks oli, et lehmi lüpsab robot ja piim liigub mööda torusid mahutini ning välisõhuga kokkupuuteid ei ole. Saime teada, miks on lehmal kõrvas number, mida nad söövad ja kuidas erinevate lautade vahel liiguvad. Laste lemmikuks kohaks oli vasikalaut, kus veetsime ka kõige rohkem aega. Vasikad oli uudishimulikud nagu meie lapsedki ja koos see aeg lendas.
Aga ükski farm ei saa oma tööd organiseerida ilma masinateta, meil õnnestus näha ka farmi põhilisi töömasinaid oma loomulikus keskkonnas, sest parasjagu oli käsil uljas silotegemine.
Tore oli kuulda, et mõni lastest arvas, et farmis võiks tulevikus täitsa töötada. Tänapäeva farm on täis tehnikat ja tehnoloogiat ning kui sellele lisada emotsioon, mida pakub loomadega koostöötamine, siis on tegemist väga toreda töökohaga.

Gerli Eller